Esimene nädal done!
Esimesest toredast päevast sai juba ülevaade tehtud nii et seda enam kordama ei hakka:) Teisipäev oli meile harjumatult aeglane... st ootasime ja ootasime kuna põhjad küpsevad, siis kuna nad jahtuvad ja siis veel ootamist kuna kreem jahtub jne.. õhtuks tundus päev olevat 27h pikk.. Meie, kärsitud ja alati kiire kiire loomuga naisterahvad, ei olnud sellise töötempoga loomulikult harjunud. Kuid nädala lõpuks harjusime ka meie aeglasema tempoga ja kõige tähtsam lause kolleegidelt- dont stress, this is no place for stressing:) Hirmuga mõtleme juba kuidas kodusesse köögirütmi naasmine välja hakkab nägema:) Igahommikune tervitaja tööle minnes.. Püha Stefanuse Katedraal Kolmapäeval tutvusime uue kollegiga , kelleks on Gambiast pärit 39 aastane Lamin(kes sai meie poolt nimeks Laminaat) Laminil on suured plaanid -4 aasta pärast hiljemalt minna tagasi kodumaale avada seal oma kondiitriäri. Momendil valmistub ta kondiitri 2 leveli(kõrgeima) eksamiks. Pildil siis tema eksamiks harjutuse...